MINU LUGU
Me kõik sünnime siia maailma selleks, et läbi kogemuste õppida. Palju aastaid tagasi juhtus minuga autoavarii, kuid sellel hetkel ei teadnud ma veel, et negatiivsest kogemusest võib saada minu elu üks tähtsamaid peatükke.
Seljavalud, mis tulid minu ellu koos autoavariiga, muutusid järjest tugevamaks ning ühel hetkel ei olnud ma enam suuteline isegi voodist püsti tõusma. Arstidelt ma peale valuvaigistite muud abi ei saanud. Ettevaatlikult hakkasid nad mind hoopis ette valmistama tuleviku ees: “Sind ootab ees elu ratastoolis”. Nii oligi viimaseks õlekõrreks minu jaoks joogatunni külastamine. Esimesest tunnist alates tundsin, et olen õiges kohas ja ka minu valudest vaevatud keha hakkas ennast iga joogatunniga järjest paremini tundma, kuni saabus hetk, millal mu selg enam üldse ei valutanud. Olin juba harjunud 24/7 kestvate valudega ja õppinud sellega elama ja kui siis valud äkki kadusid oli korrga imelik aga samas joovastav tunne.
Keerasin oma elus täiesti uue lehekülje ja alustasin purjelaua treeningutega. Alguses oli hirm, et selg ei pea koormusele vastu aga tänu joogatreeningutele olin oma selga piisavalt tugevdanud ja see kartus osutus täiesti asjatuks. Purjelauale lisandus hobina veel ka lumelaud ja tänu jooga praktikale võin veeta merel või mäel terve päeva seljavalusid tundmata.
Seljavalud, mis tulid minu ellu koos autoavariiga, muutusid järjest tugevamaks ning ühel hetkel ei olnud ma enam suuteline isegi voodist püsti tõusma. Arstidelt ma peale valuvaigistite muud abi ei saanud. Ettevaatlikult hakkasid nad mind hoopis ette valmistama tuleviku ees: “Sind ootab ees elu ratastoolis”. Nii oligi viimaseks õlekõrreks minu jaoks joogatunni külastamine. Esimesest tunnist alates tundsin, et olen õiges kohas ja ka minu valudest vaevatud keha hakkas ennast iga joogatunniga järjest paremini tundma, kuni saabus hetk, millal mu selg enam üldse ei valutanud. Olin juba harjunud 24/7 kestvate valudega ja õppinud sellega elama ja kui siis valud äkki kadusid oli korrga imelik aga samas joovastav tunne.
Keerasin oma elus täiesti uue lehekülje ja alustasin purjelaua treeningutega. Alguses oli hirm, et selg ei pea koormusele vastu aga tänu joogatreeningutele olin oma selga piisavalt tugevdanud ja see kartus osutus täiesti asjatuks. Purjelauale lisandus hobina veel ka lumelaud ja tänu jooga praktikale võin veeta merel või mäel terve päeva seljavalusid tundmata.
Armastus jooga vastu viis mind mu elus järgmisele etapile. Soovisin nii väga enda joogakogemust edasi anda teistele ja alustasin joogaõpetajaks saamise pikka teekonda. Mul oli õnne, sest sattusin joogaõpetajaks õppima maailma kõige kuulsama joogaõpetaja Tirumalai Krishnamacharya koolkonna õpetajate juurde. Seda joogaliini kutsutakse ka klassikaliseks joogaks. Ma nägin nii enda kui ka oma õpilaste pealt, kuidas klassikalise jooga praktiseerimine aitab lahendada probleeme väga paljudel tasanditel ja nii oligi täiesti normaalne asjade kulg, et jätkasin samas traditsioonis joogateraapia õpinguid.
Keskendun joogaõpetaja ja terapeudina just seljaprobleemidele sest ligikaudu 80% inimestest kogu maailmas kannatab seljavalude all.
Joogaõpetaja ja terapeudina tunnetan ma iga päevaga järjest rohkem kõike seda, mis mind ümbritseb, läbi oma keha. 18 aastase noorukina jooksed muretult läbi elu, tihti oma keha liigselt koormates. Öeldakse, et sinu vanus näitab seda, mitu protsenti oled oma elust kaotanud. 40 aastane inimene on oma kehast juba 40 protsenti kulutanud ning järjest rohkem hakkad väärtustama seda, et sa oled veel tugev ja terve.
Aastal 2010 võtsin ma eesmärgiks läbida jooksumaratoni ning aastal 2011 saigi minu unistus teoks. Ületades koos teiste tuhandete inimestega finishi joont, tundsin kuidas kõik on maailmas võimalik, kui väga tahta. Tänaseks on jooksmisest saanud minu igapäevane rutiin ning maratoniseikluseid jagan kõigile huvilistele oma jooksublogis.
Keskendun joogaõpetaja ja terapeudina just seljaprobleemidele sest ligikaudu 80% inimestest kogu maailmas kannatab seljavalude all.
Joogaõpetaja ja terapeudina tunnetan ma iga päevaga järjest rohkem kõike seda, mis mind ümbritseb, läbi oma keha. 18 aastase noorukina jooksed muretult läbi elu, tihti oma keha liigselt koormates. Öeldakse, et sinu vanus näitab seda, mitu protsenti oled oma elust kaotanud. 40 aastane inimene on oma kehast juba 40 protsenti kulutanud ning järjest rohkem hakkad väärtustama seda, et sa oled veel tugev ja terve.
Aastal 2010 võtsin ma eesmärgiks läbida jooksumaratoni ning aastal 2011 saigi minu unistus teoks. Ületades koos teiste tuhandete inimestega finishi joont, tundsin kuidas kõik on maailmas võimalik, kui väga tahta. Tänaseks on jooksmisest saanud minu igapäevane rutiin ning maratoniseikluseid jagan kõigile huvilistele oma jooksublogis.
